Mida võib panna biojäätmetesse? Lihtne prügi sorteerimise juhend koju

Prügi sorteerimine võib esmapilgul tunduda keeruline. Millisesse prügikasti läheb määrdunud majapidamispaber? Kas munakoored kuuluvad biojäätmete hulka? Aga kassiliiv, teepakk või toiduõli?

Tegelikult muutub jäätmete sorteerimine üsna lihtsaks, kui kodus on erinevatele jäätmetele kindlad kohad ja põhireeglid on teada.

Selles juhendis vaatame üle, mida võib panna biojäätmetesse, mida sinna panna ei tohi ning kuidas korraldada prügi sorteerimine kodus võimalikult mugavalt.

Miks biojäätmeid eraldi koguda?

Biojäätmed moodustavad olulise osa kodus tekkivatest jäätmetest. Kui need panna segaolmejäätmete hulka, määrivad need teisi materjale ja raskendavad nende ringlussevõttu.

Eraldi kogutud biojäätmetest saab aga valmistada näiteks komposti ja biogaasi. Nii saab toidujäätmetes sisalduvaid toitaineid ja energiat uuesti kasutada.

Biojäätmete eraldi kogumisel on veel üks praktiline eelis: segaolmeprügi hulka jääb märksa vähem märga ja kiiresti riknevat materjali.

Mida võib biojäätmete hulka panna?

Biojäätmete hulka kuuluvad eelkõige toidu valmistamisel ja söömisel tekkivad biolagunevad jäätmed.

Biojäätmete konteinerisse võib panna näiteks:

• puu- ja köögiviljade koored;
• riknenud puu- ja köögiviljad;
• tahked toidujäägid;
• liha- ja kalajäätmed;
• kalaluud;
• munakoored;
• pähklikoored;
• leiva, saia ja muude pagaritoodete jäägid;
• kohvipaksu ja paberist kohvifiltrid;
• lõikelilled;
• potitaimed ilma potita;
• üksikud kasutatud majapidamispaberid ja pabersalvrätid.

Ka näiteks kirsi- ja ploomikivid ning avokaado- ja mangokivid võivad minna biojäätmete hulka.

Aga teepakid?

Siin tasub vaadata, millest teepakk on valmistatud. Plasti sisaldav teekott biojäätmetesse ei sobi. Kui pole kindel, millist materjali teepakk sisaldab, tasub kontrollida pakendilt tootja infot. Kliimaministeeriumi juhend nimetab plastist teekoti mittesobivaks biojäätmeks.

Mida EI TOHI biojäätmetesse panna?

Üks levinumaid sorteerimisvigu on eeldada, et kõik määrdunud või looduslikku päritolu jäätmed võivad minna biojäätmetesse.

Nii see ei ole.

Biojäätmete hulka ei sobi näiteks:

• tavalised kilekotid;
• plast- ja muud toidupakendid;
• kassiliiv;
• koerte ja kasside väljaheited;
• tuhk;
• suitsukonid;
• vedelad toidujäägid;
• toiduõli;
• suured kondid;
• küpsetuspaber;
• mähkmed;
• hügieenisidemed ja tampoonid;
• tolmuimejakotid;
• küünlad;
• kunstlilled;
• vanad ravimid.

Näiteks kassiliiv ei kuulu biojäätmetesse isegi siis, kui selle pakendil on märgitud looduslik materjal, kui kohaliku jäätmekäitluse juhend ei näe ette teisiti. Eesti üldises liigiti kogumise juhendis suunatakse kassiliiv ja lemmikloomade väljaheited segaolmejäätmetesse.

Kas küpsetuspaber läheb biojäätmetesse?

Ei. Kasutatud küpsetuspaber kuulub segaolmejäätmete hulka, mitte biojäätmetesse.

See on hea näide jäätmest, mille puhul sõna „paber“ võib eksitada.

Kas kondid võib panna biojäätmetesse?

Väiksemate toidujäätmete puhul tuleb lähtuda kohaliku jäätmevedaja juhistest, kuid Eesti riiklik juhend ütleb konkreetselt, et suured kondid lähevad segaolmejäätmetesse, samas kalaluud sobivad biojäätmetesse.

Kas biojäätmed võib panna kilekotti?

Tavalist plastkilekotti biojäätmete konteinerisse panna ei tohi.

Kliimaministeeriumi juhendi järgi on eelistatud variant panna biojäätmed konteinerisse lahtiselt. Alternatiivina võib kasutada paberkotti või täielikult biolagunevat ja kompostitavat kotti, mis vastab nõutud standardile, näiteks EN 13432.

See tähendab, et ainult sõnast „biolagunev“ pakendil ei tasu alati lähtuda – biojäätmete jaoks mõeldud koti puhul tasub kontrollida ka selle kompostitavuse märgistust.

Kuidas biojäätmeid köögis mugavalt koguda?

Biojäätmete kogumiseks ei ole tingimata vaja suurt prügikasti. Vastupidi – köögis võib olla mugavam kasutada väikest anumat ja seda sagedamini tühjendada.

Hea lahendus on näiteks 3–5-liitrine biojäätmete anum, mis mahub tööpinna lähedale või valamukappi.

Köögis aitab:

1. paigutada biojäätmete anum toidu valmistamise koha lähedale;
2. nõrutada väga märjad toidujäätmed enne anumasse panemist;
3. tühjendada väikest anumat regulaarselt;
4. pesta anumat vajadusel;
5. hoida pakendid biojäätmetest eraldi.

Kliimaministeerium soovitab samuti vältida vedelate jäätmete panemist biojäätmete hulka ning tahked jäätmed enne kogumist vajadusel nõrutada.

Vaata ka meie biojäätmete prügikaste ja jäätmete sorteerimise tarvikuid.

Prügi sorteerimine kodus – milliseid prügikaste tegelikult vaja on?

Kõige lihtsam süsteem ei ole tingimata see, kus köögis seisab viis suurt prügikasti.

Paljudes kodudes piisab sellest, kui kõige sagedamini tekkivate jäätmete jaoks on eraldi kogumiskohad.

Biojäätmed

Toidujäägid, koored, kohvipaks ja muud sobivad biolagunevad köögijäätmed.

Väike kaanega või kapiuksele kinnitatav anum võib olla köögis mugavam kui suur prügikast.

Pakendid

Plast-, metall- ja joogikartongpakendid tuleb koguda vastavalt kohalikele sorteerimisreeglitele. Enne äraandmist peaks pakend olema piisavalt tühi, et see ei määriks teisi jäätmeid.

Paber ja kartong

Ajalehed, ajakirjad, pappkastid ning muu sobiv puhas paber ja kartong tuleks koguda eraldi.

Segaolmejäätmed

Siia jäävad jäätmed, mida ei saa liigiti koguda ega vastavasse kogumissüsteemi suunata.

See ei peaks olema automaatselt „kõige muu“ prügikast – näiteks patareid, elektroonika ja ravimid vajavad eraldi käitlemist.

Patareid ja väikeelektroonika

Patareisid ja akusid ei tohi visata segaolmeprügisse. Neid saab viia jäätmejaama, kogumisringile või vastavasse kogumiskasti, mida leidub ka paljudes kauplustes.

Vanad ravimid

Aegunud ja kasutamata ravimid ei kuulu ei biojäätmete ega segaolmejäätmete hulka. Need tuleb viia näiteks apteeki või sobivasse ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Kuidas teha sorteerimine kodus lihtsamaks?

Kõige parem jäätmete sorteerimise süsteem on selline, mida pere päriselt igapäevaselt kasutab.

Kui biojäätmete anum asub köögi teises otsas või pakendikonteiner on pidevalt täis, kipuvad jäätmed kiiresti valesse kohta sattuma.

Seetõttu tasub kogumiskohad paigutada sinna, kus vastav prügi tekib.

Näiteks:

• väike biojäätmete anum tööpinna või valamu lähedale;
• segaolmeprügi valamukappi;
• pakenditele suurem eraldi anum;
• paberile ja papile kast või korv;
• patareidele väike karp kuivas ja lastele kättesaamatus kohas.

Kui köögikapis on vähe ruumi, võib kapiuksele kinnitatav väike biojäätmete prügikast olla eriti praktiline, sest selle saab toidu valmistamise ajaks kohe tööpinna kõrvale.

10 levinud jäätmete sorteerimise küsimust

Jääde	Kuhu panna?
Banaanikoored	🟢 Biojäätmed
Munakoored	🟢 Biojäätmed
Kohvipaks	🟢 Biojäätmed
Paberist kohvifilter	🟢 Biojäätmed
Kalaluud	🟢 Biojäätmed
Kassiliiv	⚫ Segaolmejäätmed
Suured kondid	⚫ Segaolmejäätmed
Küpsetuspaber	⚫ Segaolmejäätmed
Toiduõli	🔴 Eraldi kogumine / jäätmejaam
Vanad ravimid	🔴 Apteek või vastav kogumispunkt

See tabel põhineb Kliimaministeeriumi liigiti kogumise juhendil.

Väike muudatus köögis teeb sorteerimise palju lihtsamaks

Prügi sorteerimiseks ei pea kööki täielikult ümber ehitama. Sageli piisab sellest, kui biojäätmetele, pakenditele ja segaolmejäätmetele on määratud selged kogumiskohad.

Biojäätmete puhul on eriti mugav kasutada väiksemat anumat, mida saab hoida toidu valmistamise koha lähedal ja regulaarselt tühjendada.

Kui sorteerimine muutub igapäevase köögitöö loomulikuks osaks, ei pea iga õunakoore või kohvifiltri puhul enam mõtlema, millisesse prügikasti see käib.

Allikas ja lisainfo: Kliimaministeerium – jäätmete liigiti kogumise juhised.
Info kontrollitud: september 2026. Jäätmete kogumise täpsemad tingimused võivad omavalitsuse ja jäätmevedaja järgi erineda.